Saturday, 2024-07-20, 1:14 AM



Welcome Guest | RSS
[ Main Page ] [ News ] [ Register ] [ Log in ]
Site menu

Blog sections
Estonia [4]
Russian [5]
Ukraina [2]
Miravoe [6]
Eesti Kell [9]

Our survey
Rate my site
Total of answers: 3



Main » 2007 » October » 17 » Saaremaa võib jäädagi ilma uue prügilata
Saaremaa võib jäädagi ilma uue prügilata
2:01 AM
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhi sõnul on Saare maakonna omavalitsuste otsustada, kas nad soovivad rajada uue prügila Saaremaale või vältida sellega seotud probleeme ja kulutusi ning jäätmeid jäädaksegi mandrile vedama. Seda meelt, et Saaremaale pole uut prügilat vaja rajadagi, on näiteks Pöide vallavanem Jüri Linde. Saaremaa Omavalitsuste Liidu juhataja Raimu Aardami sõnul on tema kogu aeg olnud jäätmete väljaveo vastane.

“Olen ka täna seda meelt, et peame suutma prügimajanduse saare peal ära korraldada,” osutas Aardam. Väljavedu eeldab tema sõnutsi tervet süsteemi, mis tagaks, et jäätmeid on vaja välja vedada minimaalselt.

“Mina ei ole seda meelt, et hakkame 2009 jäädavalt jäätmeid välja vedama,” kinnitas Aardam.

Seda, et pärast Kaarma vallas asuva Kudjape prügila sulgemist 16. juulist 2009 tuleb mingi aeg jäätmeid praamiga mandrile vedada, on endale teadvustanud kõik omavalitsusjuhid.

Kuid kas ajutine lahendus võib muutuda alaliseks? Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek leiab, et vastuse võti peitub omavalitsuste käes, sest olmejäätmete käitlemine on jäätmeseadusest tulenevalt juba 1992. aastast omavalitsuste pädevuses.
Samas on Saaremaa uue prügila rajamise venimine tingitud Eeki sõnul just omavalitsuste nõrgast koostööst. Eek rääkis, et juba 2001. aastal pidi kõigile selge olema, et praegu kasutatavad prügilad suletakse ladestamiseks hiljemalt juulis 2009. “Nüüd on tähtajani jäänud veel vaid 20 kuud,” tõdes Eek.

Samas on 16 Saare maakonna omavalitsusest tänaseks kuus liitunud Maasi Jäätmehoolduse OÜ-ga ja tänavu kevadel asutatud OÜ-ga Saaremaa Prügila vaid kolm omavalitsust. “Seega seitse omavalitsust ei ole liitunud ühegi struktuuriga,” lisas Peeter Eek. EUROPA PLUS IN ESTONIA

Kui Ida-Saaremaa vallad ja Muhu on liitunud osaühingusse, mis haldab Maasi jäätmejaama, siis Saaremaa Prügila OÜ on loodud just selge sihiga rajada Saaremaale üks keskne jäätmehooldusrajatis, kus võiks olla ka ladestusala.

“Maasi jäätmejaam ei ole ladestuskoht. Seal on küll ala ja võimalus mahukamaks biolagunevate jäätmete kompostimiseks, mida teadaolevalt seni olulisel määral ei kasutata, kuigi see saaks olla ka üheks võimaluseks ladestamisele kuuluvate jäätmete koguse vähendamisel,” täiendas Peeter Eek.

Just ladustamist vajavate jäätmete hulga vähendamine on märksõna, mis päästaks Saaremaa tulevikus paarsada miljonit maksva prügila rajamisest ja omavalitsused selle rajamise kaasrahastamise koormavast kohustusest.
Kogust saaks kõvasti vähendada
EUROPA PLUS IN ESTONIA


Seni on Saaremaal Kudjape ja aastani 2006 ka Neemi prügilas ladestatud kokku 7900 tonni jäätmeid aastas. Peeter Eeki andmetel on sellest osa ehitus-lammutusjäätmed, mis suures osas on taaskasutatavad, samuti on selles hulgas hinnanguliselt 6000 tonni sega-olmejäätmeid, mis sisaldavad seni veel ligi 20% pakendijäätmeid.

“Samuti sisaldavad sega-olmejäätmed massi järgi üle 50% biolagunevaid jäätmeid, mille liigiti kogumise järel on võimalik sellised jäätmed kompostida,” nentis Eek. Seega on tema hinnangul ainuüksi normaalse liigiti kogumisega võimalik vähendada jääkprügi kogust 30–50 protsendi võrra.

“Reaalselt on võimalik jäätmekäitluslikult Saaremaalt vältimatult ladestamisele kuuluvate jäätmete kogust radikaalselt vähendada – ja siis tulebki majanduslikult hinnata, kui palju maksab otseselt ladestusala rajamine, võrreldes sellise koguse (2–3 tuh t/a) vedamisega mõnda teise prügilasse,” tähendas Peeter Eek.

Prügila rajamisele saaksid Saaremaa omavalitsused küll toetust taotleda, kuid siiski ei pääseks omaosalusest. Lisaks peab arvestama sellega, et suhtelist väikese koguse (2000–4000 tonni aastas) ladestamine on ühikhindades üsna kallis ning lisaks rajamiskuludele on ladestusalaga seotud ka jooksvad kulud. Ülejäänud Eesti nõuetele vastavates prügilates hakatakse aastas vastu võtma mitte vähem kui 10–15 tuhat tonni prügi.
Category: Eesti Kell | Views: 1105 | Added by: news
Total comments: 0
Only registered users can add comments.
[ Register | Log in ]


Login form

Calendar
«  October 2007  »
SuMoTuWeThFrSa
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031

Search

Site friends
EUROPA PLUS IN ESTONIA

Copyright MyCorp © 2024