|
 |
|  |
| Main » 2007 » October » 17 » Saaremaa võib jäädagi ilma uue prügilata
Saaremaa võib jäädagi ilma uue prügilata | 2:01 AM |
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhi sõnul on Saare
maakonna omavalitsuste otsustada, kas nad soovivad rajada uue prügila
Saaremaale või vältida sellega seotud probleeme ja kulutusi ning
jäätmeid jäädaksegi mandrile vedama. Seda meelt, et Saaremaale pole uut prügilat vaja rajadagi, on näiteks
Pöide vallavanem Jüri Linde. Saaremaa Omavalitsuste Liidu juhataja
Raimu Aardami sõnul on tema kogu aeg olnud jäätmete väljaveo vastane.
“Olen ka täna seda meelt, et peame suutma prügimajanduse saare peal ära
korraldada,” osutas Aardam. Väljavedu eeldab tema sõnutsi tervet
süsteemi, mis tagaks, et jäätmeid on vaja välja vedada minimaalselt.
“Mina ei ole seda meelt, et hakkame 2009 jäädavalt jäätmeid välja vedama,” kinnitas Aardam.
Seda, et pärast Kaarma vallas asuva Kudjape prügila sulgemist 16.
juulist 2009 tuleb mingi aeg jäätmeid praamiga mandrile vedada, on
endale teadvustanud kõik omavalitsusjuhid.
Kuid kas ajutine lahendus võib muutuda alaliseks?
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek leiab, et
vastuse võti peitub omavalitsuste käes, sest olmejäätmete käitlemine on
jäätmeseadusest tulenevalt juba 1992. aastast omavalitsuste pädevuses.
Samas on Saaremaa uue prügila rajamise venimine tingitud Eeki sõnul
just omavalitsuste nõrgast koostööst. Eek rääkis, et juba 2001. aastal
pidi kõigile selge olema, et praegu kasutatavad prügilad suletakse
ladestamiseks hiljemalt juulis 2009. “Nüüd on tähtajani jäänud veel
vaid 20 kuud,” tõdes Eek.
Samas on 16 Saare maakonna omavalitsusest tänaseks kuus liitunud Maasi
Jäätmehoolduse OÜ-ga ja tänavu kevadel asutatud OÜ-ga Saaremaa Prügila
vaid kolm omavalitsust. “Seega seitse omavalitsust ei ole liitunud
ühegi struktuuriga,” lisas Peeter Eek. EUROPA PLUS IN ESTONIA
Kui Ida-Saaremaa vallad ja Muhu on liitunud osaühingusse, mis haldab
Maasi jäätmejaama, siis Saaremaa Prügila OÜ on loodud just selge sihiga
rajada Saaremaale üks keskne jäätmehooldusrajatis, kus võiks olla ka
ladestusala.
“Maasi jäätmejaam ei ole ladestuskoht. Seal on küll ala ja võimalus
mahukamaks biolagunevate jäätmete kompostimiseks, mida teadaolevalt
seni olulisel määral ei kasutata, kuigi see saaks olla ka üheks
võimaluseks ladestamisele kuuluvate jäätmete koguse vähendamisel,”
täiendas Peeter Eek.
Just ladustamist vajavate jäätmete hulga vähendamine on märksõna, mis
päästaks Saaremaa tulevikus paarsada miljonit maksva prügila rajamisest
ja omavalitsused selle rajamise kaasrahastamise koormavast kohustusest.
Kogust saaks kõvasti vähendada
EUROPA PLUS IN ESTONIA
Seni on Saaremaal Kudjape ja aastani 2006 ka Neemi prügilas ladestatud
kokku 7900 tonni jäätmeid aastas. Peeter Eeki andmetel on sellest osa
ehitus-lammutusjäätmed, mis suures osas on taaskasutatavad, samuti on
selles hulgas hinnanguliselt 6000 tonni sega-olmejäätmeid, mis
sisaldavad seni veel ligi 20% pakendijäätmeid.
“Samuti sisaldavad sega-olmejäätmed massi järgi üle 50% biolagunevaid
jäätmeid, mille liigiti kogumise järel on võimalik sellised jäätmed
kompostida,” nentis Eek. Seega on tema hinnangul ainuüksi normaalse
liigiti kogumisega võimalik vähendada jääkprügi kogust 30–50 protsendi
võrra.
“Reaalselt on võimalik jäätmekäitluslikult Saaremaalt vältimatult
ladestamisele kuuluvate jäätmete kogust radikaalselt vähendada – ja
siis tulebki majanduslikult hinnata, kui palju maksab otseselt
ladestusala rajamine, võrreldes sellise koguse (2–3 tuh t/a) vedamisega
mõnda teise prügilasse,” tähendas Peeter Eek.
Prügila rajamisele saaksid Saaremaa omavalitsused küll toetust
taotleda, kuid siiski ei pääseks omaosalusest. Lisaks peab arvestama
sellega, et suhtelist väikese koguse (2000–4000 tonni aastas)
ladestamine on ühikhindades üsna kallis ning lisaks rajamiskuludele on
ladestusalaga seotud ka jooksvad kulud. Ülejäänud Eesti nõuetele
vastavates prügilates hakatakse aastas vastu võtma mitte vähem kui
10–15 tuhat tonni prügi.
|
|
Category: Eesti Kell |
Views: 1124 |
Added by: news
|
|
|
 |
|  |
|
|
